NÕUANDED

KONFLIKTSE LAPSEVANEMAGA SUHTLEMINE
1. Fookus on lapsel. Kogu suhtlus toimub ainult lapse vaates. Ehk suhtlemise ajal paned mõttes jalga lapse kingad. Esmajoones on oluline lapse heaolu.
2. Peatu ja hinga. Kui saad teiselt vanemalt kirja, ära vasta kohe. Võta hetk rahunemiseks – need on vaid emotsioonid (keha automaatsed reaktsioonid, tekivad kiiresti ja alateadlikult). Need mööduvad.
3. Maanda emotsioonid. Tee midagi, mis aitab rahuneda. Nt helista lähedasele, jaga, mis juhtus. Alles siis hakka vastust koostama.
4. Mõtle professionaalselt. Vastust koostades, kujuta ette, et kirjutad kolleegile/tuttavale/naabrile vms, kellega pole lihtne, kuid kellega on vaja suhteid hoida.
5. Kirjuta ainult faktidest. Ära lisa emotsioone (“Sa ajad mind vihaseks”) ega hinnanguid (“Sa oled alati selline”). Hoia toon neutraalne. See lõpetab ründamise stiili.
6. Püsi teemal. Vasta vaid last puudutavatele küsimustele. Kui soovid arutada muid teemasid, alusta eraldi kirja (nt “Minu tervis”, “Meie suhe” vms).
7. Küsi täpsustavaid küsimusi. Kui vanema seisukoht on ebaselge, küsi juurde küsimusi, palu selgitada.
8. Ignoreeri provokatsioone. Kui teema puudutab Sind isiklikult (nt “mine teraapiasse”), võid vastata lühidalt: “Aitäh muretsemast, minuga on kõik korras.” Või jäta vastamata.
9. Määra vastamise tähtaeg. Kui ootad vastust, lisa kirja lõppu: “Ootan Sinu tagasisidet kuupäevaks X.” Nii on olukord selge.
10. Kui on teada, et vastust ei tule, lisa kirja lõppu: “Kui Sa ei vasta, eeldan, et oled nõus minu ettepanekuga ja jätkan vastavalt.” See aitab vähendada ebamäärasust.
11. Küsi, ära ründa. Kui teine vanem on vastu, ära ütle “Sa oled alati vastu.” Küsi hoopis: “Millised on Sinu ettepanekud? Palun vasta kuupäevaks X. Kui Sa ei vasta, eeldan, et Sul pole paremaid lahendusi.”
12. Püsi fookuses. Ühe teema kohta saada maksimaalselt 1–2 kirja. Pikale veniv kirjavahetus ei aita. Kui teine vanem ütleb “ei”, aktsepteeri seda. Kui see otsus kahjustab last (nt ei anta nõusolekut reisimiseks), on õige koht pöörduda kohtusse, mitte saata järgmine kiri. Mitme kirja saatmine ei muuda teise vanema seisukohta, vaid sageli kinnitab tema vastupanu.
13. Lähisuhtevägivald. Kui teine vanem ütleb nt “Ma hävitan su”, uuri rahulikult, mida ta selle all mõtleb. Enamasti vastust ei tule. Kui tuleb, võib see olla juba tõendatav info nt politsei poole pöördumiseks. Rohkem
lähisuhte vägivalla tõendite kogumise kohta saab infot siit:
https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2023-02/lsv_toendite_kogumise_juhend.pdf
14. Peatu ja küsi endalt “miks?”. Kui tunned, et Sul ei ole jõudu või reageerid äkiliselt, küsi endalt: Miks ma nii tunnen? Miks see kiri mind nii mõjutab? Miks ta mind ärritab? Jne. Nende vastuste leidmine aitab taastada rahu ja teadlikkust suhtlemisel.