Riigi poolt makstav elatisabi

Riigi poolt makstav elatisabi
08.01.2017

Liina Karlson, Birgit Raamat
Themis Õigusbüroo juristid

1. jaanuaril 2017 käivitus uus elatisabisüsteem. Sellega tagatakse üksinda last kasvatavale vanemale elatisabi kuni 100 eurot ühes kuus lapse kohta. Kui mõlemad lapse vanemad kohustust ei täida, siis 200 eurot ühes kuus lapse kohta. Elatisabi makstakse kas lapse vanemale või tema seaduslikule esindajale. Elatisabi saamiseks peab olema käimas kas kohtumenetlus või täitemenetlus.

Elatisabi kohtumenetluse ajal

Pärast kohtusse pöördumist tuleb oodata kohtudokumenti, kas makseettepaneku määrust või hagi tagamise määrust, millega kohustatakse võlglast tasuma elatist. Seejärel saab esitada taotluse Sotsiaalkindlustusametile. Taotluse juurde tuleb esitada eelnimetatud kohtudokument. Kui taotlus esitatakse elektrooniliselt, saab seda teha kas läbi Internetiportaali eesti.ee või e-postiga digitaalselt allkirjastatuna. Taotlust saab esitada ka paberkandjal.
Kohtumenetluse ajal makstakse elatisabi kuni 150 päeva ning 100 eurot kuus lapse kohta. Teatud juhtudel on periood lühem, nt siis kui kohtumenetlus lõpeb, hagi tagamine on tühistatud, võlgnik maksab elatist, võlgnik või laps on surnud, vms. Taotluse esitab lapse vanem või tema seaduslik esindaja. Kui laps on täisealine, saab ta taotluse esitada ise. Seega võib teatud juhtudel esitada elatisetaotluse ka mõlema lapse vanema vastu samaaegselt.

Elatisabi täitemenetluse ajal

Täitemenetluse ajal makstakse elatisabi väljamõistva kohtulahendi alusel kuni 100 eurot kuus. Täitemenetlust alustatakse kohtutäituri juures vastava avalduse esitamisega. Siin tuleb tähelepanna, et iseeneseslikult peale kohtulahendit kohtutäitur tööd ei alusta ja selle eest peab sissenõudja hoolt kandma. Täitemenetluse algatamiseks on vaja jõustunud kohtuotsust, millega on elatis välja mõistetud ning mida kohustatud isik (võlgnik) ei täida vabatahtlikult. Meie kogemuses vabatahtlik võla tasumise tähtaeg võiks olla kuni 7 päeva peale kohtulahendi jõustumist või kuni 7 päeva viivitust esimesesest makse tähtajast vastavalt kohtulahendile.
Täitemenetlusaegse elatisabi saamise eelduseks on, et täitemenetlus on kestnud 4 täiskuud. Täiskuu on üks kalendrikuu, st aprill, mai, juuni, jne. Neile täitemenetlustele, mis on elatisabi taotluse esitamiseni kestnud juba vähemalt neli täiskuud, täiendavat ooteperiood ei kohaldata. Ooteperiood kohaldub üksnes uutele täitemenetlustele. Ooteperiood on vajalik, et võlgnikule anda võimalus tasuda elatist vabatahtlikult.

Kui pärast ooteperioodi ei ole võlgnik lapsele elatist maksma hakanud või teeb seda ebapiisavalt, hakkab riik (kohtutäitur) pidama arvestust kas ja millises summas lapsele elatist igakuiselt laekub. Kui elatist ei laeku või laekunud summa on väiksem kui 100 eurot või väiksem kui kohtuotsuses märgitud summa, maksab riik elatisabi ise kuni 100 eurot kuus. Seega kui kohtuotsusega on elatist mõistetud välja vähem kui 100 eurot kuus, makstakse elatisabi vastavalt otsusele. Kui kohtuotsusega on elatis mõistetud välja rohkem kui 100 eurot kuus, maksab riik elatisabi 100 eurot kuus ja mitte rohkem.

Taotlus täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks tuleb sissenõudjal ise esitada kohtutäiturile. Korrektne taotlus tuleb allkirjastada ja saata koos kõigi lisadokumentidega kohtutäiturile. Kohtutäitur edastab kõik vajalikud andmed Sotsiaalkindlustusametile ise.
Sotsiaalkindlustusamet teeb sissenõudjale elatisabi väljamakse. Makse tehakse eelmise kuu eest hiljemalt järgmise kuu 10.kuupäevaks. Nt maikuu makse tehakse hiljemalt 10.juunil. Abi makstakse taotleja kontole.

Oluline on teada, et täitemenetlusaegset elatisabi ei ole võimalik saada tagantjärele, st varasemalt kogunenud elatisvõlgnevuse eest. Samas on hea teada, et kui võlgnik elab välismaal, siis sõltuvalt riigist, saab teatud riikide korral elatisabi ikkagi taotleda. Selleks tuleb kaasata Justiitsministeerium ja välismaa kohtutäitur.

Võlgniku ja elatisabi saaja kohustused

Elatisabi maksmine ei vabasta võlglast tema kohustustest. Vaid riik nõuab võlgnevuse võlgnikult välja ise. St, et elatise nõue läheb väljamakstud elatisabi ulatuses riigile üle ja riik, koos last kasvatava vanemaga, hakkab võlglaselt võlga tagasi nõudma. Väljanõudmist tehakse läbi täitemenetluse. Muuhulgas, kui lapsele on kohtuotsusega mõistetud elatist välja rohkem kui 100 eurot, nõutakse välja ka see osa.

Kui võlgnik maksab lapsele elatist osaliselt, lahutatakse võlgniku poolt makstav summa elatisabi summast maha ning ülejäänud osa maksab riik. Seega võib elatisabi suurus iga kuu olla erinev, sõltuvalt sellest, kas ja kui palju on võlgnikult elatisraha ühe kuu eest laekunud.

Kui võlgnik maksab lapsele elatist rohkem kui kohtuotsusega määratud, hakatakse ületava osaga kustutama varasemat võlgnevust. Alles siis, kui kogu võlgnevus lapse ees on kustutatud, hakkab riik oma osa võlgnikult tagasi nõudma. Seega eelisjärjekorras hakatakse kustutama lapse ees tekkinud võlgnevust ja seejärel riigile tekkinud võlgnevust. Kui võlgnik maksab elatist täitemenetluse väliselt, peab sellest elatisabi saaja koheselt teavitama kohtutäiturit. Juhul, kui teavitamist ei toimu, on Sotsiaalkindlustusametil teatud juhtudel õigus elatisabi tasaarvestada teiste peretoetustega või tagasi nõuda.

Kokkuvõtvalt on uus süsteem kindlasti suureks abiks lapsele, kus üks või mõlemad lapse vanemad oma kohustusi korrektselt ei täida. Kellel on kohtu- või täitemenetlus täna juba käimas, on võimalus kaaluda elatisabi taotluse esitamist. Taotleda saaks kuni 100 eurot ühe lapse vanema kohta, st kui mõlemad vanemad oma kohustust ei täida, siis 200 eurot. Laekuv abi aitab kindlasti vähendada tuhandete laste ja üksikvanemate vaesusriski ning teha nende päeva paremaks.

Elatisabi taotlemisel ja elatisvaidlustes saame abiks olla kui kirjutate info@themis.ee või facebook-i kaudu.