Tööandja roll töötaja töötasu arestimisel

Tööandja roll töötaja töötasu arestimiselBirgit Jõgi, Themis Õigusbüroo jurist
08.06.2016

Artikli autorid: Birgit Jõgi ja Tanel Riivits, Themis Õigusbüroo OÜ juristid

Kui võlgnik vabatahtlikult võlgnevust ei täida, on kohtutäituril õigus arestida võlgniku vara, mille hulka kuulub ka võlgniku sissetulek. Artikkel keskendub olukorrale, kui tööandja saab kohtutäiturilt sissetuleku (töötasu) arestimise akti, mille alusel kohustatakse tööandjat kinni pidama võlg töötaja töötasust või muust tööandja poolt töötajale makstavast tasust. Oluline on teada, et töötaja kogu sissetulek ei kuulu arestimisele, vaid töötajale peab igakuiselt jääma sissetulekust osa, mis katab tema minimaalse vajaliku äraelamise. Artiklis käsitatavad terminid töötaja ja võlgnik on ühetähenduslikud.

Sissetulekuna mõistetakse lisaks töötaja töötasule ka muid sellesarnaseid sissetulekuid, nagu päevarahasid, konkurentsist hoidumise tasu, puhkusetasusid, kvalifikatsioonitasusid, erisoodustusi, dividende, kõiki lisatasusid ja preemiad, sh näiteks jõulupreemiaid ning muid rahaliselt hinnatavad soodustusi, mida töötaja saab seoses töösuhtega või juhatuse liige või osanik saab juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga. Sissetuleku arestimisel ei loeta sissetuleku hulka riiklike makse ega kohustuslikku kogumispensioni, ravikindlustuse ning töötuskindlustuse makseid.

Tööandja kohustused arestimisakti saabudes 

Sissetuleku arestimise akti ei pea kohtutäitur tööandjale kätte toimetama kinnituse vastu, nt tähitud kirjaga. Seadus seda nõuet ei sätesta. Seega võib kohtutäitur arestimisakti saata ka tööandja e-postile, mille tööandja on avalikult avaldanud. Arestimisakti saamise korral lasub tööandjal teatav talumiskohustus. St, et tööandja ülesandeks on arestimisaktiga kaasnevaid toiminguid täita, mis hõlmab endas nii töötaja kohta informatsiooni andmist, töötaja töötasust kinnipidamiste tegemist kui ka ülekannete teostamist kohtutäituri arvelduskontole. 

Kohtutäituri sellekohane tegutsemise alus tuleneb täitemenetluse seadustikust, mis annab talle õiguse täitemenetluse raames koguda andmeid võlgniku ja tema varalise seisundi kohta ning võla katteks tema vara arestida ja realiseerida. Kohtutäitur võib nõuda tööandjalt töötaja andmeid töötasu suuruse ja väljamaksete kohta, samuti nõuda töölepingu koopiat ja muid dokumente, mille alusel töötajale tasusid tasutakse. Kohtutäituri nõude täitmine ei ole valikuline võimalus, vaid kohustus.

Mõistagi tekib praktikas situatsioon, kus tööandja jääb n-ö "kahe tule vahele", ühelt poolt kohtutäitur ja teiselt poolt töötaja. Tööandjal ei ole mõistlik valida pooli, vaid teha kohtutäituriga koostööd. Samuti on arvestatud olukorraga, kui tööandja eirab või peaks keelduma kohtutäituri arestimisaktis märgitud korraldust täitmast. Sellisel juhul on kohtutäituril õigus määrata tööandjale sunniraha, mis jääb esmakordsel rakendamisel vahemikku 192 eurot kuni 767 eurot. Arvestada tuleb, et tegemist ei ole ühekordse sanktsiooniga, vaid kohtutäitur võib sunniraha tööandjale määrata kuni sissetuleku arestimisaktis märgitud kohustuste täitmiseni, mis korduval määramisel võib ulatuda kuni 1917 euroni.

Teisest küljest saab tööandja töötajale selgitada tema olukorda ja võimalusi nii mittearestitava sissetuleku kohta kui ka suunata töötajat tegema kohtutäituriga koostööd, näiteks maksegraafiku läbirääkimistesse asumiseks. Kui tegemist on eraõigusliku nõudega ehk sissenõudjaks ei ole riik, on võimalik taotleda kohtutäituri nõude tasumiseks maksegraafikut. Maksegraafiku kokkuleppe saavutamine eeldab võlgniku ehk töötaja tegelikku tahet võlga tasuda. Samas peab arvestama sellega, et maksegraafiku võimaldamise või mittevõimaldamise otsust ei tee mitte kohtutäitur, vaid võla sissenõudja ehk isik, kellele võlgu ollakse. Sellele isikule edastab kohtutäitur maksegraafiku ettepaneku. Sõltuvalt sissenõudja arvamusest maksegraafik kas võimaldatakse või mitte. Autorite kogemustes tuleb kohtutäiturile esitada konkreetne maksegraafiku ettepanek igakuise summa täpsusega. 

Sissetulekust arestitav ja mittearestitav osa 

Tööandja peab pidama kinni töötajale tehtavatelt väljamaksetelt summad kuni töötaja kogu võla täieliku tasumiseni, mh ka kohtutäituri tasu.  Oluline on teada, et töötaja kogu kuutasu ei pea kandma kohtutäiturile. 

Tööandjal on õigus jätta igakuiselt töötajale töötasu vähemalt ühe kuutasu alammäära ulatuses ehk miinimumpalga suuruses. Töötasu kuu bruto alammäär 2016. aastal on 430 eurot ja alates 1. jaanuarist 2017. a 470 eurot. Kui töötajale makstav töötasu vastab alammäärale, siis töötaja sissetulekut arestida ei saa ning sellest tuleb teavitada kohtutäiturit. Kui töötaja sissetulek laekub arvelduskontole, mis on arestitud, saab võlgnik taotleda sissetuleku mittearestitava osa vabastamist. Selle rakendamiseks peab võlgnik esitama kohtutäiturile avalduse.

Oluline on märkida, et eeltoodu ei rakendu, kui kohtutäituri poolt nõutav nõue on elatise võlg. Sellisel juhul võib kohtutäitur arestida kuni pool töötaja alampalka ka juhul kui töötaja töötasu on seaduses sätestatud miinimum ehk käesoleval hetkel 430 eurot. Kui võlgniku arestitav summa jääb alla poole seaduses sätestatud miinimumi, võib arestida kuni 1/3 võlgniku sissetulekust. Tööandjal on võimalik elatisnõude korral arvestada töötaja mittearestitav osa ja arestitav osa selleks välja töötatud juhendi "Võlgniku sissetuleku arestimise skeem elatisnõude korral" alusel, mis on kõigile avalikult kättesaadav Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehel.

Veel on oluline teada, et kui töötaja palk on miinimumist suurem, siis mitte kõik miinimumpalgast ületatav summa ei kuulu arestimisele. See on praktikas üks peamisi probleemkohti, kuna täitemenetluse seaduse sõnastus jääb sageli raskesti mõistetavaks, st alljärgnev:

"Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue."

Lihtsustatud korras tähendab see seda, et lisaks miinimumtasule on tööandjal õigus töötajale jätta 1/3 miinimumtöötasu ületavast osast, kui töötaja töötasu ei ole suurem kui viis töötasu alammäära kokku, s.o 2016. aastal 2150 eurot (430 eurot x 5). 

Näiteks, kui töötaja brutotöötasu on 600 eurot, siis sellest töötajale väljamakstav osa ehk neto töötasu on 496,72 eurot (arvestamisel arvesse võetud töötaja töötuskindlustusmakse 9,60 eurot, kohustuslik kogumispension 2% ehk 12 eurot, maksuvaba tulu 170 eurot, tulumaks 81,68 eurot). Arestitav osa ehk miinimumpalgast ületava osa moodustab 66,72 eurot (väljamaksmisele kuuluv töötasu 496,72  miinus töötasu alammäär 430 eurot) ning sellest 1/3 ehk 22,24 eurot jääb võlgnikule ja ülejäänud summas 44,48 eurot ehk 2/3 tuleb kinni pidada ja kanda kohtutäituri kontole ja nii igakordse väljamakse korral kuni võla tasumiseni.

Sama seaduse sätte kohaselt, kui aga töötasu on 2150 eurot või suurem, siis kuulub arestimisele kogu töötasu tingimusel, et arestitav summa ei ületa 2/3 kogu sissetulekust. Sissetuleku arestimise arvestamiseks on välja töötatud vastav juhend "Võlgniku arestimise skeem", mille abil saab hõlpsasti teostada arestitava ja mittearestitava osa suurused. Viidatud skeem on kättesaadav Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehel.

Veel on oluline teada, et kui töötaja peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut (nt laps, puudega isik, lahutatud abikaasa, võlgniku vanemad või lapsed, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama) või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta 1/3 võrra töötasu alammäärast kuus, välja arvatud kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet, mida käsitleti käesolevas artiklis eespool. Kui töötajal on ülalpeetavaid või ta tasub elatist, siis tuleb tal sellekohane avaldus koos tõenditega kohtutäiturile esitada. Vastasel juhul suuremat mittearestitavat osa arvesse ei võeta.

Artikkel on avaldatud 06.06.2016.a raamatupidamis- ja maksuinfoportaalis www.rmp.ee